(Käsi)töine vaheaeg

On ikka ütlemata mõnus, et koolid peavad aeg-ajalt vaheaaegu. Sain sel nädalal korralikult puhata ja lihtsalt nautida seda, mida teha meeldib. Kõigepealt meeldib mulle muidugi sporti teha. Vaheaaeg algaski sportlikult õpetajate korvpalliturniiriga. Kas usud või mitte, aga on väga palju õpetajaid üle Eesti, kes armastavad korvpalli mängida. On isegi nii palju võistkondi, et need tuleb jagada kolme liigasse. Esimeses liigas on siis profid korvpallurõpetajad, teises liigas poolprofid ja ja kolmandas lihtsalt õpetajad Meie oleme juba aastaid tegutsenud kolmandas liigas ja üritanud seal anda oma parima. Sel korral õnnestus meil siis ennast tõsiselt ületada. Mängisime järjest üle mitu võistkonda ja jõudsime välja liiga finaali, kus me arvatavas sõpruskohtumises pidime alla vanduma tugevamatele. Hõbemedalid teises liigas olid aga tõsiasi ja nende üle oli meil tõeliselt hea meel. Olgu siiski tõe huvides ära märgitud, et mina tegutsesin rohkem vahetusmängija ja ergutustüdrukuna (aga see-eest tegin kõva ja innustavat häält .

Pärast korvpalliturniiri sain siis põgeneda loodusesse nautima puhkust. Kulus see imekiiresti, enamasti õmblesin, kudusin ja lugesin. Pika lumivalge salli sain peaaegu valmis, nüüd on vaja vaid mantlit selle juurde. Lugema hakkasin raamatut Salme Reegist. Üldse on viimasel ajal hakanud mind näitlejate elulood huvitama. Salme Reegi raamat on küll pooleli, aga olen juba väga palju temast teada saanud ja pean tunnistama, et leidnud temaga palju sarnaseid jooni (eks tema oli ju ka pisike ja poisilik). Fantastline naine, kes 60ndates oli võimeline mängima poisikest - uskumatu. Järgmisena loodan lugeda raamatuid Tõnis Mäest ja Helgi Sallost. Mine tea, ehk peaks jõuluvanale kirjutama, et neid raamatuid sooviksin ... Ja kõigele lisaks - homme on ilmumas ju Harry Potteri viimane osa. See jääb küll nüüd jõuluvaheaja lugemiseks.

Puhkusest rääkides ei saa mööda ilmast. Maha sadas esimene lumi ja muutis metsa imeilusaks! Lihtsalt vaata suu lahti ja ammuta endasse seda lummust. Esimese talvine ülesannegi sai täidetud - elusuuruses lumememm sai valmis ehitatud. Nüüd ootavad talve jooksul järge suusad, uisud ja kelk. Kardan siiski, et esimene lumi päris maha ei jää, kuid terve talv veel ees. Muide, lugesin just ühte artiklit, kus Vegard Ulvang arvab, et Eesti asub ohutsoonis, mis puudutab suusatamist. See tähendab, et mõne aja pärast ei pruugi eestis üldse enam suusatada saada, kuna lund lihtsalt pole. Kliima soojenemine on moesõna, ega Al Gore ja tema meeskond ilmaasjata Nobeli rahupreemiat võitnud. Kuskil mälusopis on ka artikkel, kus mainitakse, et tulevikus on Eestil head väljavaated turismimaaks, sest siin on just parasjagu soojust, lõunamaades pidi väga palavaks minema. Olgu kuidas selle soojusega on, homme on taas tööpäev ja uue veerandi algus. Ikka päev ja nädal korraga, las see soojus jäägu esialgu südamesse Toredat nädalat sulle, kes sa ka seda lugema juhtud... ja sallid kaela!!!