Oh jaa. Nii palju on vett merre voolanud viimasest korrast, mil kirjutatud sai. Ka praegu, kui jooksmas on selle veerandi viimane nädal, peaksin tegelikult palavikuliselt viimaseid töid parandama ja hindeid panema. Tegelikkus on aga see, et olen üles korjanud angiini ja juba mitmendat päeva arsti karmil korraldusel kodusel režiimil. Tuleb siiski tunnistada, et ega ma tööta pole saanud. Hinded on välja pandud, tunnistused on kirjutatud, tunnid asendusõpetajatele ette valmistatud ja homme katsun algust teha pakkimisega, sest suure tõenäosusega läheb laupäeval kolimiseks. Aga jah :) Homme saan siis ametlikult korteriomanikuks, mis muidugi on väga tore, kuid samas saab minust ka laenu omanik. Usun siiski, et minusugune saab hakkama :)
Loodan väga, et ka minu pisikesed saavad ilma minuta koolis hakkama. On täiesti uskumatu, et kui oled eemal, siis on tunne, et teised õpetajad näevad nendega vaeva ja nemad peavad omakorda vaeva nägema uute õpetajatega. Olen muidugi täiesti kindel, et nad saavad hakkama, aga imelik tunne on ikkagi. Mis puutub hinnetesse, siis kolmas veerand on kõige pikem ja tõsisem veerand. Seega ehk mõni hinne on ka selline, mida ei oodatud. Eriti suurt tähelepanu pöörasin sel veerandil lugemisele. Kes ikka veerandi jooksul viit raamatut läbi ei lugenud, sellele ka väga head veerandi hinnet ei pannud. Sama lugu on käitumisega. Päris mitmelegi tuli hindeks panna ainult rahuldav, kuigi jah, isegi rahuldav mõne käitumine pole, aga mitterahuldavat ei hakka ometi teise klassi õpilasele panema. Õpime, kasvame, kasvatame. Olen märganud, et olen rohkem range, kui leebe hindaja ja usun, et see on ka õige.
Kui nüüd vahepealsest tühjast august rääkida, mis kirjutamata jäänud on, siis sai korraldatud vahva klassiõhtu tänu tublile sotsiaalpedagoogile ja tema meeskonnale, sai käidud kinos (päris verdtarretav film habemeajajast, kes kättemaksuks lõikas kõrisid läbi, mitu minutit olid mul silmad igatahes kinni) ja sai võõrustatud vahvaid tegelasi (eks nad ise tea, kes nad on :) Mängisime Eestit ja saime kohe hulga targemaks kui seni olime. Näiteks saime teada, et algklasside õpetajad teavad ning tunnevad mülgast, filoloogid jälle laugast. Ülitore õhtu oli igatahes ja mis hea, sundis mind natuke ka pingutama, näiteks uusi nõusid muretsema.
Nüüd ootab ees vaheaeg. Loodan, et esmaspäevane vereproov on hea ja antibiootikumid teevad oma töö nii hästi, et saan vaheaja pühendada täiesti uuele korterile ja kolimisele. Köögi suhtes hakkab juba tekkima ettekujutus, selle nädala lõpuks peaksid tulema viimased pakkumised. Siis on otsustamisaeg. Aga sellest juba järgmisel korral. Praegu ootab söök tegemist ja siis teki alla paranema. Jää sinagi terveks!
Loodan väga, et ka minu pisikesed saavad ilma minuta koolis hakkama. On täiesti uskumatu, et kui oled eemal, siis on tunne, et teised õpetajad näevad nendega vaeva ja nemad peavad omakorda vaeva nägema uute õpetajatega. Olen muidugi täiesti kindel, et nad saavad hakkama, aga imelik tunne on ikkagi. Mis puutub hinnetesse, siis kolmas veerand on kõige pikem ja tõsisem veerand. Seega ehk mõni hinne on ka selline, mida ei oodatud. Eriti suurt tähelepanu pöörasin sel veerandil lugemisele. Kes ikka veerandi jooksul viit raamatut läbi ei lugenud, sellele ka väga head veerandi hinnet ei pannud. Sama lugu on käitumisega. Päris mitmelegi tuli hindeks panna ainult rahuldav, kuigi jah, isegi rahuldav mõne käitumine pole, aga mitterahuldavat ei hakka ometi teise klassi õpilasele panema. Õpime, kasvame, kasvatame. Olen märganud, et olen rohkem range, kui leebe hindaja ja usun, et see on ka õige.
Kui nüüd vahepealsest tühjast august rääkida, mis kirjutamata jäänud on, siis sai korraldatud vahva klassiõhtu tänu tublile sotsiaalpedagoogile ja tema meeskonnale, sai käidud kinos (päris verdtarretav film habemeajajast, kes kättemaksuks lõikas kõrisid läbi, mitu minutit olid mul silmad igatahes kinni) ja sai võõrustatud vahvaid tegelasi (eks nad ise tea, kes nad on :) Mängisime Eestit ja saime kohe hulga targemaks kui seni olime. Näiteks saime teada, et algklasside õpetajad teavad ning tunnevad mülgast, filoloogid jälle laugast. Ülitore õhtu oli igatahes ja mis hea, sundis mind natuke ka pingutama, näiteks uusi nõusid muretsema.
Nüüd ootab ees vaheaeg. Loodan, et esmaspäevane vereproov on hea ja antibiootikumid teevad oma töö nii hästi, et saan vaheaja pühendada täiesti uuele korterile ja kolimisele. Köögi suhtes hakkab juba tekkima ettekujutus, selle nädala lõpuks peaksid tulema viimased pakkumised. Siis on otsustamisaeg. Aga sellest juba järgmisel korral. Praegu ootab söök tegemist ja siis teki alla paranema. Jää sinagi terveks!
