Minu Avatar.

Veel üks kodutöö, mille eest õnnestus hankida maksimumpunktid :)

Kuidas on seotud suhtekorraldus ja identiteet?

Asudes uurima suhtekorralduse ja identiteedi ühisosa, tuleks kõigepealt selgeks saada, mis on suhtekorraldus ja mis on identiteet. Alustan suhtekorraldusest.

Toetudes erinevatele suhtekorralduse definitsioonidele (Past 2005), võib välja tuua mõned suhtekorraldust puudutavad olulised punktid:
• Suhtekorraldus mitte ainult ei loo suhteid (siis, kui alustatakse või on kriis), vaid ka säilitab neid (siis, kui on head ajad).
• Suhtekorraldus ei saa toimida stiilis “täna mõtlen ja homme teen” – hea suhtekorraldus vajab pikemat aega ja planeerimist.
• Suhtekorralduses pole ruumi valel ega varjamisel.
• Suhtekorraldust võib pidada ka kommunikatsiooni juhtimiseks.

Seega asudes korraldama firma X suhteid, pean ma arvestama, et tegu pole hooajatööga, mul peab olema piisavalt kannatlikust ja organiseerimisvõimet ning oma töös pean tuginema aususele, eetilisusele. Mul tuleb juhtida suhtlust nii organisatsiooni väliselt kui ka siseselt.

Suhtekorraldus sisaldab endas mitmeid olulisi elemente ja tegevusi, aidates muuhulgas organisatsioonil kohaneda muutustega ja saavutada püstitatud eesmärke, uurides ja analüüsides organisatsiooni imagot ja uusi trende, hoides ära väärarusaamu ja konflikte, parandades töösuhteid ja suheldes meedia, kogukonna, klientidega (Past 2005).

See tähendab, et firma X suhtekorraldajana tuleb mul olla väga täpselt kursis firma poliitikaga, ma pean olema valmis läbi viima uuringuid ning suutma saadud tulemusi analüüsida. Ma pean olema suurepärane suhtleja, kiire reageerija konfliktide puhul ja tundma uusi trende. Minu töö tulemusena peaksid kliendid usaldama firmat X ja töötajad tulema hommikuti rõõmuga firmasse X tööle.

Identiteeti defineerib Denis McQuail (2000: 442) kui isiku või inimkoosluse spetsiifilist määratlemist enda või teiste poolt ja mille kujundamiseks ja säilitamiseks on vajalik kommunikatsioon. Eraldi toob McQuail (2000) välja kollektiivse identiteedi mõiste, mis on püsiv, pika traditsiooniga ega ole vastuvõtlik meedia pinnapealse mõju suhtes.

Mina määratlen iseend ühiskonna liikmena, naisena, tartlasena... Oma õpilastele koolis olen ma õpetaja, oma sõpradele olen ma sõber, oma kolleegidele olen ma kolleeg, oma vennale olen ma õde (kakskikõde) ja oma vennapojale olen ma tädi, kes temaga mängib.

Analüüsides identiteedi ja imago vahet, kirjutab Past (2007), et identiteet kajastab organisatsiooni tegelikku olemust, mis säilib kommunikatsiooni kaudu. Imagot mõjutav kommunikatsioon saab tekkida alles siis, kui suudetakse sõnastada oma identiteeti. Past rõhutab, et organisatsiooni identiteeti ei tohi ajada segamini visuaalse identiteediga, milleks on erinevad sümbolid (nimi, logo, kaubamärgid ...). Organisatsioonil võib olla palju identiteete – tegelik identiteet, kommunikeeritud identiteet, tajutud identiteet, soovitud identiteet (visioon).

Suhtekorraldus kohtub identiteediga siis, kui alustav ettevõte hakkab looma oma identiteediprogrammi (esimest muljet saab luua ainult üks kord), või kui on vaja aidata organisatsioonil kohaneda muutustega (lisandub uus tegevusala, toimub liitmine, erastamine või rekonstrueerimine, võetakse kasutusele uus tegutsemisstrateegia). Selleks viiakse läbi eraldi identiteedikommunikatsiooni kampaaniaid. Et sõnastada uut identiteeti, tuleb uuringute kaudu selgeks teha, missugune on olemasolev identiteet ja milliseid muutusi tuleb selgitada. Suhtekorraldajal tuleb seega analüüsida, kaardistada, võrrelda, otsustada ja koostada tegevuskava. Organisatsiooni identiteedist sõltub tema imago ja maine. Kui imago on identiteedist kehvem, on viga kommunikatsioonis, kui imago on identiteedist oluliselt parem, on tegu pettusega. (Past 2007)

Kui oleksin suhtekorraldaja, palkaks firma X mind suure tõenäosusega oma tegevuse alguses või kriisiolukorras. Hakates kujundama firma imagot, tuleb kõigepealt sõnastada firma identiteet. Esitada tuleb mitmeid küsimusi, muuhulgas näiteks, mis firmaga täpselt on tegu, missugune on firma hetkeolukord, mis on firma eesmärgid. Imagokujundamist alustades ja firmat veel mitte päris tundva inimesena võib olla oht, et lähtun kommunikeeritud identiteedist, mitte firma tegelikust identiteedist (eriti kehtib see tuntud firmade puhul). Seetõttu on alguses oluline suuta võtta firmat X puhta lehena ja püüda ise vaatluste ja uuringute abil saada ülevaade firma identiteedist. Kui firma identiteet on sõnastatud, tuleks minul kui suhtekorraldaja seda kommunikeerida väljapoole. Kui olen seda hästi teinud, vastab firma identiteet tema imagole.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et suhtekorraldus aitab identiteeti luua, säilitada ja tutvustada. Kindlasti võib firma X luua oma identiteedi ka ilma suhtekorralduseta, kuid see ei pruugi õnnestuda nii hästi, kui kasutades professionaalset abi. Mida tugevam on firma X suhtekorraldus, seda tugevam on tema identiteet ja imago.

Minu avatarid

Sissejuhatuseks tuleb tunnistada, et avataridest polnud ma varem midagi kuulnud ja seetõttu tuli abi otsida internetist. Toksinud interneti otsingumootorisse sõna “avatar”, juhatasid esimesed vastused mind vaatama uut, kõmulist ning Oskaritele kandideerivat James Cameroni filmi “Avatar”. Lugenud filmi sisukirjeldust ja kuulanud kolleegi ümberjutustust filmist, sain siiski aru, et tegemist polnud selle avatariga, mida mina otsisin. Seega otsustasin kinokülastusest esialgu loobuda ja jätkasin otsinguid internetist, kust leidsin lõpuks ka sobiva vastuse: avatar on sinu sõnumites nime all olev väike pilt, mis sind teistest eristab (vikipedia).

Miks üldse lisada sõnumile pilt? Mida see annab juurde sõnumile? Usun, et sõnumiga kaasas olev pilt annab sõnumile juurde isiklikumat mõõdet. Sõnumi lugeja saab minu avatari nähes luua minust esmase mulje. Kui olen avataril koeraga, tähendab see, et armastan loomi ja suure tõenäosusega on mul koer, kui minu avatar sarnaneb modellifotoga, panen järelikult suurt rõhku oma välimusele, kui olen avataril oma perega, siis olen suur pereinimene ja kui minu avatariks on hoopis pilt kilpkonnast, võib see tähendada seda, et ma pole huvitatud enda eksponeerimisest või samastan ennast kilpkonnaga olles sama tasakaalukas ja aeglane kui tema või mul on kodus lemmikloomaks kilpkonn. Avatari põhjal võib üsnagi täpselt öelda, kas inimene on tõsine või armastab huumorit, mis võiksid olla tema lemmiktegevused, mis on talle oluline. Isegi riided, mida inimene oma avataril kannab, annavad tema kohta infot.
Internetikeskkondi, kuhu tänapäeval oma avatare üles riputada, on väga palju. Oma esimese avatari laadisin üles “Rate” keskkonda, seda küll juba üsna ammu. Mäletan, et otsisin kaua endast pilti, mida ka teistele näidata sobib. Nii pilti üles riputades, kui ka kirjadele vastates, püüdsin olla nii aus ja avameelne, kui sobilikuks pidasin. Siiski ei jäänud mulle märkamatuks see, et nii mõnigi samaga ei vastanud. Oma “Rate” konto sulgesin siis, kui asusin tööle õpetajana. Ühelt poolt oli keskkond ennast minu jaoks ammendanud ja teiseks ei tahtnud ma kuidagi lugeda ega ka kuulda oma õpilaste kommentaare. Et internetist mitte päriselt ära kaduda, lõin konto populaarsesse keskkonda Orkut, kus avastasin palju tuttavaid, kes vahepeal olid silmist kadunud. Järgnesid MSN, mille abil suhtlen sõprade ja tuttvatega, Facebook, millega liituma ahvatlesid sõbrad, Skype, mille kaudu tervitab mind vennapoeg ja Blogger, mille kaudu saan rahuldada oma kirjutamise soovi. Twitterist olen kuulnud, kuid säutsumiseks pole veel leidnud aega, ehk hakkan seda tegema suvel, kui aega rohkem.

Nii erinevad, kui erinevad on internetikeskkonnad, on ka tavaliselt avatarid. See, milline avatar kuhu panna, sõltub paljuski internetikeskkonna omapärast ja eesmärgist. Orkut on mõeldud enamasti vanade tuttavatega side pidamiseks, sinna sobiks üsna tavaline optimistlik pilt, mis näitaks, et sinuga on kõik korras ja sul läheb hästi. Rate´i ja Facebooki kasutatakse rohkem tutvuste leidmiseks ja seetõttu on sealne avatar rohkem läbimõeldum, silmatorkavam, sama kehtib ka msn-i kohta. Elades suvel järve ääres, olen mitu korda näinud tüdrukuid, kes üksteist vees pildistavad ja sõna “rate” ei jäänud mul kuulmata. Üsna palju räägib inimese kohta ka see, kui tihti tema avatarid vahetuvad. Kui tihti, siis on tegemist inimesega, kes on sageli online, keda huvitab see, kuidas teised teda näevad, kes tahab teistele tutvustada oma uusi tegemisi ja uut imagot. Kui harva, siis on inimesel teha muudki, kui istuda arvuti taga ja teda ei huvita eriti see, mida teised temast hetkel teavad, arvavad.

Enda avatarid olen valinud teadlikult, tahtes alati näidata end ka internetis sellisena, nagu olen reaalses elus - naeratava, optimistliku ja sportlikuna. Vahetan ma avatare üsna harva, kord või paar aastas. Täites erinevaid profiile, vastan küsimustele ausalt, neile küsimustele, mis mind häirivad, jätan lihtsalt vastamata. Kahtlen väga mõtekuses etendada internetis kedagi teist või luua internetis see elu, mida tahaksin elada. Olen ratsionalist ja elan reaalses maailmas. Teiste avataridega suhtlemisel hoian rohkem tagasihoidlikku joont. Võõrastega ise suhtlemist alustama ei kipu ja tuttavategagi suhtlen viimasel ajal harvem, seda tingitud ajanappusest. Samas ei näe ma ka põhjust õhtul suhelda MSN-is või Skype´is inimesega, kellega olen olnud koos päeval (juhul muidugi, kui selleks pole konkreetset vajadust).

Omaette avataride liigi moodustavad mängukeskkondade avatarid. Kuigi ise pole ma ühtegi mängukeskkonda oma avatari üles laadinud, olen nii mõndagi kuulnud oma õpilastelt, kes mängivad internetis erinevaid mänge. Nad on leidnud endale uusi nimesid, nad on valinud pakutavate tegelaste hulgast oma avatari ja vaielnud sellega, kes kogemata sama tegelase valis. See tundub olema omaette maailm, millest mina kahjuks aru ei saa. Seetõttu ei oska ma öelda, kas mängus suheldakse oma nimesid või väljamõeldud nimesid kasutades, milliste kriteeriumite järgi valitakse oma avatarid. Sotsiaalne mängukeskkond on keskkond, kus arvatavasti unustatakse reaalne elu koos oma probleemidega ja püütakse püütakse elada sellist elu, millest unistatakse. Inimesele ei saa pahaks panna soovi unistada, kuid jalad tuleb siiski hoida maa peal.

Kokkuvõte

Olles nüüd põgusalt tutvunud suhtekorralduse algtõdedega, saanud väikese ülevaate identiteedist ja mõelnud oma avataride peale, pean nentima, et minu identiteet internetis on tagasihoidlik, kuid ma pole ka teinud midagi selleks, et see oleks suurem. Ma ei otsi õhtuti endale uusi internetituttavaid, ma ei kommenteeri uudisartikleid, ma ei reklaami oma blogi, mul ei ole MSN automaatselt sisse lülitatud ja minu avaleheks pole ei Orkut ega Facebook, rääkimata sellest, et käiksin mõnes internetikeskkonnas mängimas kedagi teist. Küll võib aga minu nime kohata Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi kodulehel (õpetaja), Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vilistlane) ja mõne artikli autorina. Kasutades internetis levivat väljendit, elan ma IRL (in real life) ja ma loodan, et reaalses elus olen suutnud oma identiteeti ja sellega kaasnevat imagot turundada märksa paremini kui veebis.



Kasutatud kirjandus

McQualili, D. (2000). Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Past. A. (2005). Juhtimine ja suhtekorraldus. Meelespealilledega tass. Tallinn: Kirjastus Pegasus.

Past. A. (2007). Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.

Vikipedia URL (kasutatud veebruar 2010)
http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php/Avatar