Aasta lõpp

Oh mind küll ja see oh siin on päris sügav. Kirjutasin viimati siia septembris ja häbi tunnistada, täna on käes juba üks detsembri viimaseid päevi. Kiire on muidugi olnud, aga kirjutada oleks võinud ju aeg-ajalt ikka, lihtsalt endale. Eelmise aasta lõpus tegin selle aasta plaane. Huvi pärast vaatasin siitsamast blogist need üle ja nüüd võib teha kokkuvõtte.

Ühe välisreisi ma tegin ja seda šotimaale, punkt kirjas. Rahvatantsu teen edasi, nii et teise punkti saan ka kirja. Teatris käimisega olid lood nii ja naa. Iga kuu ma teatrisse ei jõudnud, aga mõned korrad siiski. Eredamalt on meelde jäänud Rakvere teatri Kuidas elad Ann? ja eks Dektetiiv Lotegi oli omamoodi vahva tükk. Siiski annaks endale ainult pool punkti, mis kokku on siis kaks ja pool punkti kolmest. Lubasin ka rohkem sporti teha ning paraku ei saa siingi täit punkti kirja panna. Kevadel olin küll usin kõndija ja jooksja, kuid sügise poole vajusin ära, laiskus kimbutab, mis muud. Nii et neljast punktist kolm. Sotsiaalse aktiivsuse tõstmisega on ka keerulised lood. Suhtlen vabalt ja palju, kuid aeg-ajalt istun ikka üksi kodus ja mõtlen, mida see või teine parajasti teeb. Pole otsusekindlust! Uusi vahvaid tuttavaid, kellega nüüd väga palju läviks, pole ka eriti juurde lisandunud. Aga noh, mis ma siin halan, eile olin armsate kursaõdede seltsis, täna, homme ja ülehomme kolleegide seltsis, nii et tegelikult pole kurta põhjust. Kolm ja pool punkti viiest. Kuues soov oli ka, see oli üks suur salasoov, mida ma ähmaselt isegi mäletan. Lühidalt kokku võttes jäi see täitmata, ehk uuel aastal. Nii et kuuest soovist täitus kokku kolm ja pool soovi, Pisut üle poole, aga paremini saaks alati.

Kuidas on aasta lõppenud minu sõpradel? Pisut suuremad sõbrad koolis olid iseenesest üsnagi tublid. Saime isegi ühe vahva teatritükiga hakkama ja vähemalt minu süda küll rõõmustas seda vaadates. On mul ikka andekaid lapsi klassis. Simon on näiteks poiss, kellest tulevikus kindlasti rohkem kuulda on - laulab ja näitleb nagu noor Jumal, kuigi jah, käitumisega tuleb pisut veel vaeva näha. Õppimisega ka suuri probleeme ei olnud, vähemalt minu ainetes mitte. Minu kõige pisem sõber aga muudkui kasvab. Jõuluajal sai ta muidugi hiiglama palju vahvaid kingitusi, nii et tegevust jätkub talle kindlasti tükiks ajaks. Minu nime on ta tänaseks ilusasti selgeks õppinud ja sõnu lisandub tema sõnavarasse aina juurde. Oma nutikust on ta ka juba mitmel korral tõestanud, nii et temaga on lausa lust mängida.

Selleks aastaks ehk siis aitab. Ei hakka lubadusi andma, aga püüan seda netilehekülge siin uuel aastal mitte unustada. Vaatame, mis uus aasta toob, olen igatahes juba ootel :) Head vana ja veel paremat uut sullegi!