Lumepall!

Hetkel on väljas nii palju lund, et võiks lumepalli teha küll ja koos sellega ka ühe vahva lumesõja maha pidada (kes aga tahab, löön kampa), kuid tegelikult ei puudutanud ma täna üldse lund. Nimelt oli täna selline vahva päev, et sain endale uue sõbra, kellel nimeks Lumepall.

Olin juba kaua venna perele rääkinud, et tahaks endale kedagi seltsiks, kaua ma ikka üksinda siin õhtuid öösse saadan. Täna läksime siis linnatuurile ja kui aus olla, ega ma uskunud küll, et ma ka tegelikult kedagi või midagi leian. Siiski läks poodlemine üle ootuste hästi. Kõigepealt leidsin endale vahva talvemantli (kaks minutit ja oli ostetud) ning siis leidsin ma tema. Istus seal nurgas ja ootas mind. Müüja sõnul on tegemist ülisõbraliku elukaga, kellest omanikud raske südamega loobusid. Sain ta korraks enda kätte ja minu süda oli sulanud. Puges mulle kiirest lõua alla ja tegi vaikset häält. No ei saanud ma teda kuidagi sinna jätta ja kuna endine peremees oli talle juba nime pannud, siis elabki nüüd minu juures väike armas Lumepall ehk Palli, nagu teda juba hellitavalt kutsuma hakkasin. Täna oli ta küll veel pisut häbelik, aga küll ta ära harjub. Vahva tegelane on ta kindlasti! Sulle nüüd mõistatamiseks, kellega on tegu :)

Et tänane päev oleks veelgi täiuslikum, siis sain kiiresti ette valmistatud tunnid, sain asendusõpetajalt kiita, et mul on täitsa toredad lapsed (olin ise kaks päeva koolitusel), sain üle pika aja vedeleda vannis ja lugeda ning jaanuaris ootab ees järjekordne kultuuriline elamus - Memory (kes pileteid veel tahab, kiirutstagu!). Kui siia lisada veel see, et sain täna hommikul end korralikult välja magada, ei oskakski ühelt pühapäevalt midagi muud soovida. Nüüd võib isegi see kuri sinine esmaspäev tulla, mina teda küll ei karda!