Eks ole see juba ammu kulunud väljend (vähemasti minuealistele), et kui läheme Tallinnasse, siis läheme ka loomaaeda ja kohvikusse. Tallinnas ma eile ka käisin, kuid kohvik ja loomaaed jäi minust küll külastamata, nägemata. Päev oli muudki põnevat täis, et mitte öelda - kohviku asemel käisin peaministril külas ja loomaaia asemel käisin hoopis Estonias.
Kõigepealt tuli mul juba lühikese aja jooksul mitmendat korda usaldada oma pisikesed asendusõpetajatele. Õnneks ei kurtnud väga nii ühed kui teised. Nii võisin peaaegu rahuliku südamega istuda bussi ja vurada Tallinna poole. Tegemist oli ekskursiooniga, mida organiseerisid noored reformierakondlased koostöös vanemate mõttekaaslastega. Päevaplaanis oli külastada Stenbocki maja, kus meid pidi vastu võtma härra peaminister isiklikult ja operetti "Viini veri" Estonia teatris.
Alustasime peaministrist. Läbinud turvaformaalsused, pressikonverentsi ruumi, jalutasime üle hoovi peaministri ruumidesse. Peaminister võttis meid rõõmsalt vastu ja alustuseks kuulsime maja ajaloost. Hämmastav, kui hea mälu Ansipil on. Aastaarvusid ja hiljem ka erinevaid protsente puistas ta nagu varrukast. Kuna meie hulgas oli tal ka tuttavaid ja vanu erakonnakaaslasi, tundis ta end väga vabalt ja koduselt. Kuulsime igasuguseid lõbusaid lugusid tähtsatest tegelastest. Muide, meie istusime mugavalt diivanitel ja toolidel, Ansip ise sportlasena seisis ja rääkis ja rääkis ja rääkis. Ühe küsimuse peale tuli tavaliselt väga põhjalik kümneid minuteid pikk vastus. Lõpuks maandusime siis valitsuse istungite saalis, kus kuulsime põhjalikku ülevaadet, et mitte öelda loengut, majandusest. Oli päris põnev kuulda infot otsesest ja kõrgemast allikast. Igatahes väitis Ansip, et tegelikult pole peministri töö ju suguli keeruline, muudkui kolksatad haamriga jateed tähtsa näo pähe. Ei tea, kas peaks kuskilt haamri välja otsima ja seda löömist harjutama hakkama ;) Aga kokkuvõttes jättis Ansip väga sümpaatse inimese mulje.
Peaministrilt tarkuseterad kaasa saanud, võtsime suuna Estoniasse, kus tegelikult nägime veel ühte peministrit, seekord küll laval. Olen vist viimasel ajal palju häid etendusi näinud, nii et pean tunnistama - Viini veri minu verd väga keema ei ajanud. Oli tore kuulata (eriti sõnalist osa, kus sõnadest ka aru sai), kuid midagi jäi nagu puudu. Võibolla on asi lihtsalt selles, et operett pole päris minu lemmikžanritest teatris, aga kultuuriliselt tuleb end ometigi harida ja seda harimist tuleb siin veel ja veel. Aga sellest juba edaspidi. Peagu on aeg sealmaal, et peaksin ammu juba värvilisi unenägusid nägema. Loodetavasti sina juba näed :)
Kõigepealt tuli mul juba lühikese aja jooksul mitmendat korda usaldada oma pisikesed asendusõpetajatele. Õnneks ei kurtnud väga nii ühed kui teised. Nii võisin peaaegu rahuliku südamega istuda bussi ja vurada Tallinna poole. Tegemist oli ekskursiooniga, mida organiseerisid noored reformierakondlased koostöös vanemate mõttekaaslastega. Päevaplaanis oli külastada Stenbocki maja, kus meid pidi vastu võtma härra peaminister isiklikult ja operetti "Viini veri" Estonia teatris.
Alustasime peaministrist. Läbinud turvaformaalsused, pressikonverentsi ruumi, jalutasime üle hoovi peaministri ruumidesse. Peaminister võttis meid rõõmsalt vastu ja alustuseks kuulsime maja ajaloost. Hämmastav, kui hea mälu Ansipil on. Aastaarvusid ja hiljem ka erinevaid protsente puistas ta nagu varrukast. Kuna meie hulgas oli tal ka tuttavaid ja vanu erakonnakaaslasi, tundis ta end väga vabalt ja koduselt. Kuulsime igasuguseid lõbusaid lugusid tähtsatest tegelastest. Muide, meie istusime mugavalt diivanitel ja toolidel, Ansip ise sportlasena seisis ja rääkis ja rääkis ja rääkis. Ühe küsimuse peale tuli tavaliselt väga põhjalik kümneid minuteid pikk vastus. Lõpuks maandusime siis valitsuse istungite saalis, kus kuulsime põhjalikku ülevaadet, et mitte öelda loengut, majandusest. Oli päris põnev kuulda infot otsesest ja kõrgemast allikast. Igatahes väitis Ansip, et tegelikult pole peministri töö ju suguli keeruline, muudkui kolksatad haamriga jateed tähtsa näo pähe. Ei tea, kas peaks kuskilt haamri välja otsima ja seda löömist harjutama hakkama ;) Aga kokkuvõttes jättis Ansip väga sümpaatse inimese mulje.
Peaministrilt tarkuseterad kaasa saanud, võtsime suuna Estoniasse, kus tegelikult nägime veel ühte peministrit, seekord küll laval. Olen vist viimasel ajal palju häid etendusi näinud, nii et pean tunnistama - Viini veri minu verd väga keema ei ajanud. Oli tore kuulata (eriti sõnalist osa, kus sõnadest ka aru sai), kuid midagi jäi nagu puudu. Võibolla on asi lihtsalt selles, et operett pole päris minu lemmikžanritest teatris, aga kultuuriliselt tuleb end ometigi harida ja seda harimist tuleb siin veel ja veel. Aga sellest juba edaspidi. Peagu on aeg sealmaal, et peaksin ammu juba värvilisi unenägusid nägema. Loodetavasti sina juba näed :)
No comments:
Post a Comment