Head uut aastat!

Nii soovitakse küll tavaliselt 1. jaanuaril, kuid päris paljudel on põhjust soovida head uut aastat ka septembri alguses. On täitsa huvitav näha õpetajaid, kes on enamasti puhanud, elevil ja valmis tegudeks. Endalgi käivad peast läbi igasugused põnevad mõtted ja ettevõtmised, mis realiseerimist ootavad. Minu hoole all on siis sel aastal 2. klass. See tähendab, et tegemist on juba vanade kaladega, kes teavad, et parim tund on vahetund ja et kui pahanduse korral manada näole armas süütu naeratus vabandusega, on kõik jälle korras. Räägitakse, et väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured. Millised olid siis minu 1. klassi mured eelmisel aastal?
Miks peab tunni ajal istuma pingis ega või klassis ringi käia?
Kus on minu vihik, õpik, kustutuskumm?
Miks see täht mul nii ilusti välja ei tule?
Miks ei või välja mängima minna, mis siis, et vihma sajab?
Miks pani emme mulle teise vihiku kotti?
Kus klassis on meie järgmine tund? jne.
Tunduvad ju õige tühised mured, aga oi kui suured on need väikesele lapsele. Ootan põnevusega, millega üllatavad minu lapsed mind teisel aastal. Olen päris kindel, et igavust tunda nad mul ei lase ja see on väga tore. Nad hoiavad mind tegutsemas, energilisena ja noorena, loodan, et suudan neile vastutasuks anda pisut tarkust, hoolivust ja mõistmist. Nii et olgu tervitatud uus kooliaasta :)