Nibud kikki!

Ja, ja, kui sa loodad nüüd siin mõnda riivatut blogi sissekannet lugeda, siis pean valmistama sulle pettumuse. Ei mingeid riivatusi, kikkis hoidsime hoopis barettidel olevat tutti (nibu). Et asi selgem, alustan algusest. Nimelt otsustas üks minu armsatest sõbrannadest igavesti jätta hüvasti vallalise ja vaba naise eluga ning tüürida abieluranda. Loomulikult ei saanud me seda asja jätta karistamata ja talle tuli korraldada üks meeldejääv viimane laupäev vallalisena. Õnneks olid teised sõbrannad suure osa ettevalmistusest enda kanda võtnud ja mul tuli õigel ajal ilmuda juuksurisse, see tähendab ühe sõbranna juurde. Saime kõik pähe uhked krepplokid, riietusime musta ja tõmbasime pähe mustad baretid. Kummide vilinal ja signaalitades ilmusime siis mittemidagiaimava ja kurva tulevase pruudi juurde. Kurva sellepärast, et tema tulevane abikaasa oli just poiste poolt ärandatud ja tema teada olid tal kõik sõbrannad kusagil eemal ning ees terendas laupäevaõhtu ämmaga. Tulevane pruut sai selga imearmsa punase kleidi koos valge põllega, pähe suured uhked lokid ja punase bareti ning kätte korvi õunamahlaga (või oli see midagi muud Igatahes selle joogiga pidi meie punamütsike ära moosima ämma, sest vahepeal oli ämm end üles löönud ja tahtmist täis meiega kaasa tulla (kes seda enne kuulnud, et ämm minia viimaste vallatuste tunnistajaks on?). Vaene punamütsike, kuigi talle oli pandud põskedele rohkesti puna, poleks seda üldse vaja olnud, aga hakkama ta selle ülesandega sai ja ämm jäi meist maha. Meie aga läksime linna peale, punamütsike ja tema 7 musta hunti. Mis seal linnas täpselt toimus, las jääb asjaosaliste endi teada, aga punamütsike lahendas meie ülesandeid tõelise bravuuriga (sellisele kaunitarile annab ju igaüks musi ja igaüks on valmis ta naiseks võtma, juhul muidugi, kui tulevane abikaasa araks peaks lööma). Olgu kuidas selle tüdrukteõhtuga on, aga tähtsaim sündmus on veel ees. Ma ei tea, kas see on ainult minu mulje, kuid mulle tundub, et on hakatud järjest enam abielluma ja see on tore. Minu meelest on abielu nagu pitser, millega seotakse kaks inimest. See hoiab kinni armastust ja kinnitab, et see on ehtne. On loomulikult ka erandeid ja teistsuguseid näiteid, aga ärme täna neist räägi. Kui kaks inimest on otsustanud elud ühendada, siis jääb vaid soovida kogu südamest ja siiralt õnne ning armastust.