See nädal läks jälle nii kiirelt ja märkamatult mööda, et hea, kui vahepeal ühe hingetõmbe teha jõudsin. Öeldakse, et artistidel on detsember ja jõulud kiire aeg, õpetajatel pole see teisiti. Tööd, hinded, tunnistused, jõuluesinemised, ja kõik see muu. Püüan siis vaikselt meelde tuletada, mis sel nädalal toimus.
Kõigepealt sai viiendikega käidud riigiarhiivis külas. Kuna ühe poisi enda isa on riigiarhivaar, võeti meid seal eriti südamlikult ja soojalt vastu. Käisime riiulite vahel, uurisime hirmpakse raamatuid ja jõudsime ka arhiivi katusele, kust kunagi toimis KGB side. Laste jaoks oli kõige huvitavam muidugi perekonnanime päritolu uurimine. Nimelt on paljud kirikuraamatud digitaliseeritud ja aadressitel www.history.ee ja www.saaga.ee võib leida palju väärtuslikku infot. Sain ka ise pisiku külge ja uurisin poole hommikuni oma sugupuud, leidsin nii mõnegi põneva lehekülje. igatahes on internet päris hea koht, kust alustada oma juurte otsimist. Kui nüüd juba ajaloo juures olla, siis tegin järjekordse kontrolltöö, mille tulemused olid sellised:
Forselius leiutas hariduse ja kooli.
Esimese ajakirjas õpetati, kuidas lugeda, kuidas abielluda, kuidas saada meistriks.
Talupojad vabastati pärisorjusest, sest Rootsi sai kuningaks.
Minu ajalooline isa (mõeldud esiisa, tegelikult päris vahva väljend ju :)
Talupojad vabastati pärisorjusest, sest nad said koolmeistriteks.
Venelased saatsid ettekäände Tartule (saatsid nõude maksta maamaksu, mis oli ettekääne sõja alustamiseks)
Vaatamata kõigele on mul siiski tekkinud tunne, et ajalugu hakkab lapsi rohkem huvitama ja see on vahva. Sellest nädalast rääkides ei saa üle ega ümber jõuludest ja heategevusest. Vaatasin just Eestimaa uhkuse galat ja on ülisoe tunne, et meie ümber ka selliseid inimesi ringi liigub. Püüdsin ka ise vaikset viisi hea olla või head teha. Nimelt küpsetasime koos noorte seltskonnaga piparkooke, mis siis hiljem linnarahvale kingiti ja annetust naiste ja laste varjupaigale paluti. Kokku saime poolteist tuhat krooni, mis on igati tubli ja väärt summa ning läheb ka loodetavasti õigesse kohta. Hea tegemine teeb head nii hingele kui südamele.
Eriti vahva oli ka selle nädala laupäev. Olime vennapojaga kahekesi kodus ja püüdsime üksteisega hakkama saada. Saime ka :) Kui mängisime, siis mina ehitasin ja tema lõhkus, kui sõime, siis mina püüdsin lusikaga suu sisse tabada, tema jälle minu pükse, kui magama läksime, siis tema nii väga magada ei tahtnud, mina jälle tahtsin (öö otsa ju sugupuud uuritud). Õnneks võib siiski öelda, et kõik läks hästi ja magama jäädi ka tegelikult vähem kui 15 minutiga. Mina olen see, kes viimasel ajal üldse enam õigel ajal magama ei saa. Praegugi on kell 1.22 ja homme tööpäev. Oh kuidas ootan juba vaheaaega. Võtan siis kaasa palju raamatuid (Potter, Sallo) ja põgenen loodusesse loodetavasti lumiste metsade vahele jõulutunnet otsima, kuigi jah - mingi tunne nagu juba oleks... eriti pärast piparkookide küpsetamist :)
Kõigepealt sai viiendikega käidud riigiarhiivis külas. Kuna ühe poisi enda isa on riigiarhivaar, võeti meid seal eriti südamlikult ja soojalt vastu. Käisime riiulite vahel, uurisime hirmpakse raamatuid ja jõudsime ka arhiivi katusele, kust kunagi toimis KGB side. Laste jaoks oli kõige huvitavam muidugi perekonnanime päritolu uurimine. Nimelt on paljud kirikuraamatud digitaliseeritud ja aadressitel www.history.ee ja www.saaga.ee võib leida palju väärtuslikku infot. Sain ka ise pisiku külge ja uurisin poole hommikuni oma sugupuud, leidsin nii mõnegi põneva lehekülje. igatahes on internet päris hea koht, kust alustada oma juurte otsimist. Kui nüüd juba ajaloo juures olla, siis tegin järjekordse kontrolltöö, mille tulemused olid sellised:
Forselius leiutas hariduse ja kooli.
Esimese ajakirjas õpetati, kuidas lugeda, kuidas abielluda, kuidas saada meistriks.
Talupojad vabastati pärisorjusest, sest Rootsi sai kuningaks.
Minu ajalooline isa (mõeldud esiisa, tegelikult päris vahva väljend ju :)
Talupojad vabastati pärisorjusest, sest nad said koolmeistriteks.
Venelased saatsid ettekäände Tartule (saatsid nõude maksta maamaksu, mis oli ettekääne sõja alustamiseks)
Vaatamata kõigele on mul siiski tekkinud tunne, et ajalugu hakkab lapsi rohkem huvitama ja see on vahva. Sellest nädalast rääkides ei saa üle ega ümber jõuludest ja heategevusest. Vaatasin just Eestimaa uhkuse galat ja on ülisoe tunne, et meie ümber ka selliseid inimesi ringi liigub. Püüdsin ka ise vaikset viisi hea olla või head teha. Nimelt küpsetasime koos noorte seltskonnaga piparkooke, mis siis hiljem linnarahvale kingiti ja annetust naiste ja laste varjupaigale paluti. Kokku saime poolteist tuhat krooni, mis on igati tubli ja väärt summa ning läheb ka loodetavasti õigesse kohta. Hea tegemine teeb head nii hingele kui südamele.
Eriti vahva oli ka selle nädala laupäev. Olime vennapojaga kahekesi kodus ja püüdsime üksteisega hakkama saada. Saime ka :) Kui mängisime, siis mina ehitasin ja tema lõhkus, kui sõime, siis mina püüdsin lusikaga suu sisse tabada, tema jälle minu pükse, kui magama läksime, siis tema nii väga magada ei tahtnud, mina jälle tahtsin (öö otsa ju sugupuud uuritud). Õnneks võib siiski öelda, et kõik läks hästi ja magama jäädi ka tegelikult vähem kui 15 minutiga. Mina olen see, kes viimasel ajal üldse enam õigel ajal magama ei saa. Praegugi on kell 1.22 ja homme tööpäev. Oh kuidas ootan juba vaheaaega. Võtan siis kaasa palju raamatuid (Potter, Sallo) ja põgenen loodusesse loodetavasti lumiste metsade vahele jõulutunnet otsima, kuigi jah - mingi tunne nagu juba oleks... eriti pärast piparkookide küpsetamist :)
No comments:
Post a Comment