Esimesed tööpäevad sel aastal on nüüd selja taga ja tööisu on tagasi. Esmaspäeval mõtlesin korraks küll ärgates, et kas tõesti, kuid nüüd pole lugu - ennast liigutada ja tegutseda on päris vahva. Mis siis, et päevad jälle poole ööni venivad.
Tänase päeva tegi ekstra toredaks see, et õpetajad otsustasid taas tantsima hakata ja mina koos nendega. Vaatamata sellele, et eelmisel aastal napilt, napilt tantsupeo rongist maha jäime, pole ind ja tahe kuhugi kadunud. Kui muidu teatakse õpetajaid ikka rangete, tõsiste ja väljapeetutena, siis tantustrennis selliseid õpetajaid näha ei saa. Kõik on muutunud justkui ise õpilasteks. Mõned näited: tundi ei saa alustada õigeaegselt, sest pidevalt käib lobisemine, sammude õppimine on kohati väga vaevaline ja vahel ei tule sellest midagi välja, kuna ollakse naerust lihtsalt kõveras, tunni ajal räägitakse kõva häälega, kätt küsides tõsta ei taheta. Õnn, et lapsed sel ajal juba kodudes on ning seda pealt ei näe (kuhu kaoks muidu õpetaja autoriteet). Igatahes on vahva jälle tantsida ja mõnusat seltskonda nautida ning mine tea - õpetaja luges meile ette 2009. aasta üldtantsupeo repertuaari. Muide, üldpealkiri tuleval laulu- ja tantuspeol on "Meri". Näis, näis.
Täna panin end ka järjekordsele etendusele kirja. 9. veebruaril läheb lahti sõit Viljandisse vaatama Ugala muusikali "Marilyn" Tõotab väga vahva elamus tulla, nii et on mida oodata. Ja oodata on veel midagi :) Pidasime nimelt kolleegiga plaani ja ehk ootab suvel meid ees üks vahva reis. Pikemalt siis, kui asi kindel.
Et oma lapsi mitte ära unustada, siis nemad on endiselt tublid. Unustavad küll aeg ajalt asju koju või mõne koduse töö tegemata, aga matemaatika tunnis on lausa lust vaadata, kuidas nad arvutavad. Anna ainult tehteid ja ülesandeid. Eesti keelega on momendil pisut raskusi, sest uus õpik tuli alles täna ja töövihikut pole ikka veel. Kasutan töölehti. Ja veel üks huvitav fakt - minu lapsed armastavad uisutamist rohkem kui ujumist. Sain seda teada, sest mõlemad tegevused sattusid ühele päevale ja uisutamine tuli ära jätta (ujumine on neil kohustuslik). Lapsed ise olid valmis ujumisest loobuma, kui vaid uisutada saanuks. Pean ise eeskuju näitama ja esmaspäeval ujuma minema. Üks sõbrake juba küsis täna, et miks ma nendega koos ujumas ei käi, kas ma siis tõesti ei oska ujuda... Oskan, oskan :) olen järve ääres kasvanud laps.
Tänase päeva tegi ekstra toredaks see, et õpetajad otsustasid taas tantsima hakata ja mina koos nendega. Vaatamata sellele, et eelmisel aastal napilt, napilt tantsupeo rongist maha jäime, pole ind ja tahe kuhugi kadunud. Kui muidu teatakse õpetajaid ikka rangete, tõsiste ja väljapeetutena, siis tantustrennis selliseid õpetajaid näha ei saa. Kõik on muutunud justkui ise õpilasteks. Mõned näited: tundi ei saa alustada õigeaegselt, sest pidevalt käib lobisemine, sammude õppimine on kohati väga vaevaline ja vahel ei tule sellest midagi välja, kuna ollakse naerust lihtsalt kõveras, tunni ajal räägitakse kõva häälega, kätt küsides tõsta ei taheta. Õnn, et lapsed sel ajal juba kodudes on ning seda pealt ei näe (kuhu kaoks muidu õpetaja autoriteet). Igatahes on vahva jälle tantsida ja mõnusat seltskonda nautida ning mine tea - õpetaja luges meile ette 2009. aasta üldtantsupeo repertuaari. Muide, üldpealkiri tuleval laulu- ja tantuspeol on "Meri". Näis, näis.
Täna panin end ka järjekordsele etendusele kirja. 9. veebruaril läheb lahti sõit Viljandisse vaatama Ugala muusikali "Marilyn" Tõotab väga vahva elamus tulla, nii et on mida oodata. Ja oodata on veel midagi :) Pidasime nimelt kolleegiga plaani ja ehk ootab suvel meid ees üks vahva reis. Pikemalt siis, kui asi kindel.
Et oma lapsi mitte ära unustada, siis nemad on endiselt tublid. Unustavad küll aeg ajalt asju koju või mõne koduse töö tegemata, aga matemaatika tunnis on lausa lust vaadata, kuidas nad arvutavad. Anna ainult tehteid ja ülesandeid. Eesti keelega on momendil pisut raskusi, sest uus õpik tuli alles täna ja töövihikut pole ikka veel. Kasutan töölehti. Ja veel üks huvitav fakt - minu lapsed armastavad uisutamist rohkem kui ujumist. Sain seda teada, sest mõlemad tegevused sattusid ühele päevale ja uisutamine tuli ära jätta (ujumine on neil kohustuslik). Lapsed ise olid valmis ujumisest loobuma, kui vaid uisutada saanuks. Pean ise eeskuju näitama ja esmaspäeval ujuma minema. Üks sõbrake juba küsis täna, et miks ma nendega koos ujumas ei käi, kas ma siis tõesti ei oska ujuda... Oskan, oskan :) olen järve ääres kasvanud laps.
No comments:
Post a Comment