Trondheim ja Ålesund

Kaks viimast pæeva on nuud kull læinud lausa linnutiivul, et mitte øelda lennutiivul. Eile hommikul vara astusin laevale, et s6ita uudistama Trondheimi linna. Kuigi Trondheim asub Kristjansundist vaevalt paarisaja kilomeetri kaugusel, oli s6it sinna ule kolme tunni pikk. Aga s6ita merel otse fjordide vahel, vaadata paremale, næha mægesid, vaadata vasakule, næhe væikesi saari ja væikeseid majakesi nendel oli omaette vaatepilt. Trondheim ise tervitas mind usna ootamatult ehitustandriga. Kuna mul polnud 6rna aimugi, kui kaugel v6is olla kesklinn, siis huppasin esimesele bussile, mis 6nneks viiski kesklinna (kuhu mujale ikka viia on:). Kesklinn polnud uldse kaugel ja hijem ma muidugi jalutasin juba sadamasse tegasi. Aga nuud siis Trondheim ise. Oma rænnakut alustasin keskvæljakult, kus jællegi ootamatult olid kæimas midagi vanalinnapæevade sarnast. Oli muugiputkasid, oli lava koos pidevalt vahelduvate esinejatega, oli isegi kokkade v6istlust. M6nisada meetrit eemal oli suur kirik ja sealses hoovis oli jælle kæimas mingid kirikupæevad. Sealgi olid meistrid oma oskusi næitamas (nægin seppa ja l6ngade værvijaid)ja inimesi liikus usna palju. Loomulikult jæi mul pisut aega ka kaubanduses ringi uudistada, kuigi pean endale tublisti 6lale patsutama, peale kahe paari allahinnatud sokkide ei ostnud ma endale midagi. Hakkasin juba tagasi sadama poole k6ndima (igaks juhuks varem, et kindlasti laevast maha ei jææks), kui kuulsin keset Trondheimi linna jærsku uhte vanemat daami sulaselges Eesti keeles oma kaaslasele utlemas, et læheme veel sinna poodi ka. Et ma isegi astusin samasse poodi sisse ja vanapaar vaidles s6bralikult, mida oma poistele kingiks kaasa v6tta (taheti nokamutse), siis julgesin neid k6netada ja utlesin, et tore nii kaugel eesti keelt kuulda. Nemadki tegid suured, silmad, naeratasid ja utlesid, et on pærit Tartust ;) ja Tronheimi sattusid koos ekskursiooniga. Ikka sulat6si see lause, et igas sadamas v6ib kohata m6nd eestlast. Olgu veel lisatud, et tagasis6it læks samuti edukalt,kuigi lained olid kohati sellised, et neil nægi valgeid jæneseid huppamas (kes seda næinud, kull aru saab, mida m6tlen).

Ei j6udnud ma 6ietigi eilset reisivæsimust veel væljagi puhata, kui istusin tæna juba jælle bussi, et kulastada jærgmist linna - Ålensburgi. Kuigi buss s6itis tæpselt nii kaua kui laev, oli tæna kuidagi huvitavam ja kiirem s6it. Bussijuhid on siin hæsti toredad ja no mis viga s6ita, kui uhe teeotsa ajad bussi praami peale ja loed ise ajalehte ning jood kohvi. T6si, praamis6it kestis ainult ehk pool tunnikest. Ulejæænud teekond kulges aga taas mægede vahel. Tæna oli pisut pilvine ja seet6ttu polnud k6ige k6rgemaid mæetippe næha, aga kaunis oli ikkagi. Mingil hetkelj6udsime isegi bussige pæris k6rgele (ule 1 km), millest k6rvad andsid kohe mærku. Ålesund ise pidi olema imeilus linn ja eks ta seda oli ka, meenutas Veneetsiat oma paatide ja j6gedega, kuigi jah, kuna v6tsin ette pikema jalutuskæigu, siis nægin ka pisut teistsuguseid ja mitte ehk nii korras kohti. Aga pikema jalutuskæigu v6tsin ette sellepærast, et tahtsin j6uda Akvakeskusesse kalu, krabisid ja muid vee-elukaid vaatama. Kui alguses plaanisin minna bussiga, siis nægin silti "Akvaarium - 3,6 km" ja mis see maa siis minu kæes æra ei ole. Ei olnudki, olin veel enne bussi kohal. Akvaarium ise ei olnud væga suur, aga huvitav kindlasti. Peab mainima, et vees elab ikka igasuguseid imelikke elukaid, minu lemmikud olid aga hoopis vahvad pingviinid. Linna tagasi jalutades sai pæris palju huvitavaid fotokaadreid. Kesklinn oli t6esti ilus, uksk6ik millise tænava alguses ka ei peatuks, seisatu ja pildista. Need peaaegu viis tundi, mis ma Ålesundis olin, læksid vægagi kiirelt. Nii et kokkuv6tvalt soovitan Ålesundi kulastada kull, seda enam, et pisut enne Ålesundi on koht nimega Moa, kus omakorda asub Norra k6ige suurem kaubanduskeskus. Sealt møøda s6ites oli autode meri igatahes aukartustæratav ja meiegi bussi rahvas lahkus enamasti Moas mitte Ålesundis. Pæeva l6petuseks v6ib tuua selle, et sammulugeja jærgi kæisin tæna ule 23000 sammu, eile oli neid ule 15000 ja mægedes astusime ikka ule 10000 sammu, aga seda ulespoole. Vorm on hea :)

Nii, minu reis hakkab sellega siis otsa saama, kott on peaaegu juba pakitud. Reisi l6ppsaldoks jææb 3 linna (Molde, Trondheim, Ålesund), Kristjansund ise ja loodetavasti 5,5 vallutatud mæge. Loodetavasti selle pærast, et homme hommikul plaanin veel viimast korda vallutada Freikolleni ja pool sellepærast, et uks mægi sai v6etud poolikult (puudsime jærvest kala). Homne pæev saab olema pikk. Hommikul siis Freikollenile ja kell kaks læheb lennuk Oslosse, sealt kell 19.50 juba edasi Tallinnasse,kus peaksin maanduma kell 22.30, et s6ita edasi Tartusse, seal pakkima asjad lahti, ehk pisut magamagi ja siis juba V6rru. Væga tahaks juba koduseid næha (eriti uhte væikest armast s6pra). Jah, reisida on ulitore ja ulivahva ning sellegi reisiga jæin væga rahule, aga pole kindel, kas minu patriootlik suda jærgmist nii pikka kodust eemalolekut vælja kannatab. Olen igatahes nuud Norrat iga oma keharakuga tæis ja v6in rahulikult saadud emotsioonidega m6elda ka sellele, et varsti hakkab pihta tøø ja oh r66mu - ma saan endale uued pisikesed ja armsad lemmikud... :) Sinnani on aga veel pisut aega. K6igepealt tuleb j6uda koju ja siis on veel m6ned nædalad kosumiseks, enne kui tralliks læheb. Kohtumiseni juba Eestis ja sulle mu hea v66rustaja siin (kui ikka juhtud lugema:) tuhat-tuhat tænu kutsumast ja vastu v6tmast. Nuud on sinu kord tulla ja minu kord sulle sama lahkusega vastata, nii et jææn ootele.