Nüüd on ta siis käes - see mida kaua igatsetud ja oodatud, mille nimel kõvasti vaeva nähtud. Kui nüüd kokku arvutada, siis tuleb vist isegi üle viie aasta, mil seda jahitud sai. Jah, mõnikord oli jaht lõbus ja nautimisväärne, näiteks siis kui olin Cottbusis, teinekord aga tundus, et jaht tuleb lõpetada ilma saagita. Olin vahepeal alla andmas. Nüüd on ta küll käes, aga pean tunnistama, et esialgu ei oskagi sellega nagu midagi tarka peale hakata. See tähendab, et vähemalt esialgu ma oma jahisaaki ei vaja, aga mõeldes tulevikule, usun, et seda võib vaja minna küll. Õpetaja amet on huvitav ja vajalik ent mingil hetkel ihkab hing vaheldust (aga mitte veel niipea:). No nii, sai nüüd segane jutt aga annan paar vihjet, mis ehk jutu mõistlikumaks teevad.
Esimene vihje: Minu kaelas on venna pere kingitud kett M tähega.
Teine vihje: Vaata http://www.ut.ee/250757 sotsiaalteaduskonna lõpuaktuste videot (täpsem aeg üks tund ja 23 minutit:)
Igatahes aitäh kõigile, kes toetasid ja aitasid mind magistrikraadi saamisel. Olen õnnelik ja väga rahul :)
No comments:
Post a Comment